Ямар ч байсан Монгол Улс шинэ Ерөнхий Сайдтай болж, улс төрийн тодорхой бус байдлаас хэсэгхэн хугацаанд ч гэсэн гарав бололтой. Энэ ч яахав, угаасаа ойлгомжтой болчихсон байсан зүйл. Харин сая хальт орос сонин (www.gazeta.ru) хараад сууж байтал асар сүржин нэртэй линк нүүр хуудаснаа тавьчихсан байгаа харагдав: “Коммунисты вернулись к власти в Монголии.”
Энэ гарчигийг хараад бодлоо л доо. Цагийн сайханд хамгийн сайн сайхан бүхнийг билэгддэг байсан “коммунист” гэсэн үг өнөө үед хамгийн муу муухай хараал болон хувирчээ. Гарууд нэг нэгнийгээ муулахараа “тэр улаан коммунист”, “коммунистууд тэгж л таарна”, “муусайн коммунистууд” гэх мэтээр урсгаж гарна. Гудамжинд жагсаж байгаа хүмүүс нь ч тэр, УИХ-д суугаа гишүүд нь ч тэр сав л хийвэл хамаг бурууг коммунистууд руу чихэж, тэднийг л чичлэнэ. Гэтэл хэдхэн жилийн өмнө коммунист гэж хэлүүлэх нь хамгийн сайхан магтаал байсан бус уу? Юмс өөрчлөгдөнө гэж… хурдан юм. Хэсэг хугацааны дараа айгүй л бол “муусайн ардчилагчид” гээд сууж байна даа. Өнөөдрийн үнэн маргааш худал болдог нь жам ч юм уу?
PS: Энэ оросууд Элбэгдоржийн нэрийг алаад хаячихжээ: Тсахьяджин Элбегдордж гэнүү. Хөөрхий минь, англиас хөрвүүлсэн юм байлгүй, уул нь адилхан үсгээр л бичдэг юмсан… больжээ.
28 Comments
Panta rhei – Alles fliesst.
Heraklit ( ca. 540 – 480 v. Chr. )
Yum uurchlugduh ni jam yumdaa. “Tsag tsagaaraa baidaggui” gej mongol ug baina daa.
20 garui jiliin umnu gay, lesbian hun bol setgetsiin uvchtei, abnormal yum gej toosogddog baij.
Getel unuudur gay, lesbian hun bol normal yum geed, ted nar ni hoorondoo huuli yosoor gerleed baihaar yu helhev. Gay movie Golden Globe award avaad ch baih shig.
Gay gesnees, gay xumuus ayagui saixan aashtai, xun oilgodog enter geed baidag daa.. Ter odoo zugeer tegj taaraad bdym boluu, ugaasaa gay bolchxooroo/baixaaraa tiim bolchdog/baidag yum bolvuu?
???????????? “Brokeback mountain” ???
???????? ?????????????????????? ?????? ???? ???
Bio-g yamar source deer undeslej yarij baigaag sain oilgosongui. Gehdee hun baigaliin amitanii huvid ur huuhdee uldeeh 1-r zorilgotoi, bas baih bolno. Tiim bolohoor eregtei emegteichuudiin uureg adilhan chuhal.
Hun torolhtonii moholiin tuhaid biologiin huvid bus harin humuusiin buten baiguulj bui buhen ni delhiid ulam muugaar noloolj baigaliin gamshigaas bolj mohoh ni iluu magadlaltai.
Scientistuud as near as 50 jiliin daraa gehed delhii deer safe place gej ugui bolno, dalain ergeer uer bolj, uulnii oiroltsoo bol land sliding bolno gej toostoolood baigaa gesen(hervee ene chigeeree agaaraa bohirduulsaar baih um bol). hamgiin aimshigtai ni everybody is too busy makin money, nobody cares about our tomorrow.
1. Mongoliig Mongold baigaa Mongolchuud medehees bish oor uls sain medehgui. Gadniihan yu yarij baigaa ch medehgui. Gol ni super sensaats sonindoo niitleh uuregtei. MAXH communist bish baital zaaval ch ugui Communistuud tolgoid garlaa gej bichne. Bid nar teriig ni unshaad “huush neree communistuud yum bna shtee!” uhaanii yum bno.
2. Baigaliin gamshig global warming-aas hamaarsan geh holboo baihgui. Global warming ni bas hunii uil ajillagaanaas hamaarsan geh holboo baihgui.
Hervee tiim holboo baival harin sain. Uildverjij industrialjih tusam baigaliin gamshigaar hunii buteesen zuiliig ustgaj baigaliin tentsveriig hadgalna.
3. Gomonuudiin tuhai: Amidralin tuvshin deeshleh tusam “muu gene”-uuded urjih orchin burdene. Ert deer tsagt aluulah baisan gene-uud odoo tsagt ami heltreh bolomjtoi. Ene talaas bodohod gay marriage bolon abortion-g huuli bus bolgoh ni zov.
Yur ni ideal niigemiin uureg bol irgeddee amidralaa deeshluuleh buh haalgiig ni zaaj ogood ooroo orooroi, chadahgui bol dampuuraarai geed suuj baih.
Orchin yueiin sonind chanartai medee bish sensaats tavih daramt mash ih. “Communists have taken over a country!” gesen banner-tai medee hunii anhaaraliig tatna. Harin “There was a legitimate change of executive cabinet in Mongolia” geh ni hend ch sonirholgui. Hen ch unshihgui, tegeed sonin zaragdahgui, mongo ch olohgui.
Saihan West Virginia mujid arvan heden uurhaichin aguind daruulj aluulaad baihad zarim sonin “bugd amid oldloo” gej niitlej baisan. Ene bas sensaats zarlasan hamgiin ehniih boloh gesnii daramt.
Global warming chini buhii l baigaliin gamshgiin eh survalj bolood baigaa shuudee, hello! Uildverjilt, mashinii osolt-agaariin bohirdolt-ozonii davhragiin tsoorolt-hot weather-antarctidiin ice melt-uulnii oroin monh tsasnii hailalt-uer-gazar hatalt-baigaliin gamshig-oron gergui humuus-hunsnii buteegdehuunii niiluuleltiin bagasalt…
Baigali ni negent tentsveree aldagdaad amidrah nohtsolgui, gazargui bolson ued hichneen arga hemjee avch; buh mashin, tom nuclear uildveruudiig zogsoogood ch too late. The truth is if we continue this way our earth will act violently, the earth will be no longer livable for human.
Urgelj l halj hordog baisan shuu dee. Ice age 20 mingan jil tutamd davtagddag biz dee.
60 saya jiliin omno avraga solir yucatan-iig hoigiig delbesen bgaa yum. Delbereltiin tsoos shoroo ni delhiig buren huchij dinozauruud nar sargui horvood ideh nogoogui bachimdaj ustsan gesen.
Ter yued delhii hun baitugai aalz shorgoolj hurtel amidrahiin argagui baisan baih. Ternees hoish huvirsaar odoo gaigui bolson.
Hervee sar delhiitei tataltsahaa bolih ch yumuu, nar ert untrah ch yumuu, solir unah ch yumuu tiimerhuu sansariin azgui tohiol uchrahgui bol hun duussan ch gesen amidral delhii deer orshino.
Yur ni muu hun uhdeggui gedeg yum hun mohohgui ee.
Hervee delhii chinii yariad baigaa shig hariugaa avah “retalitary action” hiigeed baigaa bol harin sain shuu dee.
Enethegt neg terbum, Hujad bas neg terbum, Afrikt bas neg terbum shahuu niitdee 3 terbum buyu hun torolhotnii hagas ni “surplus” yum.
Ed naraas aluulj baihad gemgui. Aluulah tusam uildver zavodiin, toos tortog agaar mangal tsatsagdah ni bagasana. Neg yosondoo baigal tentsverjine.
To NCAA
Chini uneheer hun aldag maniac shig aashlah yum aa. Yaj humuusiig ui olnoor ustgaj boloh yum be? Medeej uhie gej huseh yum bol mankind gedeg chini yag ermeg deer zogsoj baigaa baihgui ternees bi yamar ch ayulgui nohtsold baigaa yum bish. Hun ooriigoo zugeer busad hunees hamgaalchihna bi ayulgui baina gej boddog. My major is Geoscience. Bi ter olon onoliin tuhai ba??han l yum unshsan ter hen gedeg hun yagaad ter hypothesis garah bolson tuhai angiin ajil hiij l yabsan. Natural history-iin tuhai exam ch hurtel ogch baisan. Tegeed ter olon Prof-iin helseneer bol enehuu asuudal yarigdaj baigaa ternees batlagdaagui baigaa yum baina lee.
Harin Global Warming gedeg bol jinhene tom asuudal sh dee. Suuliin 100 jild mankind-iin Atmosphere-d niilsen CO2 hemjee suuliin 1000jild baigalias Atmosphere-d niiluulsan toon hemjeetei ene duitsej baigaag 1999 ond British Academy of Science-iin neg Institute zarlasan yum bi yag neriig sain sanahgui baina. Ternii hund noloolj baigaa noloolol ni Ozon tsoorhoi gej yariad baigaa. Ter Antarctica deer useed baigaa ter tsoorhoi chini jilees jild tomorch jijigerch baidag bogood 1980-aad ond ongoichihood odoo butsaj haagdahgui baigaa baihgui ternees bolood Russian and American scientist shono untaj chadahgui jil bolgon uuniig yaj haah talaar hurald zohidog sh dee. Terend jinhene saya saya $ zartsuulj baigaa.
Harin terend sanaa zobohgui amidarah bolomj bidend olgoson Medeeleliin resource-gtuidee ta bayarlah heregtei baih. Harin jinhene End of the Day oirtoj baigaag zaluus ta buhen zarlahad taatai bailaa.
Anhaaral tabisand bayarlalaa.
Ooo my god! NCAA, did you say “surplus”? I mean u talking about human being just like yourself, plus that’s called racism too. U better watch out before u say anythin and go read some information about the global warming, please.
Harin Barchen, ih sonirholtoi sedev surdag um baineshtee. Ozonii tsoirhoi ergeed haagdana gej yu l bol. Bas bidend ireh narnii gerel 1960 ontoi haritsuulahad medegdehuits buursan baina gej sudalaachid batalsan. Ene ni bidnii odor maani less gegeetei bolj baina gesen ug.
Sanaa zovohguin huvid erin hun gedeg ih amgalan umshigee. Galt uuliin oiroltsoo, gazar bainga hodoldog gazar g.m ayultai zoned amidardag hedii ch geree orhiod nuudeg ni tun hovor.
ugiin delxiidee bagtaltsaj shingexgui, utaa uniar gargaad, ayataixan amidarch chadaxgui bgaam chini ix bgaa xeseg ni l ustsan ni deer yum bishuu. “burxan” guai tegeed l donjyg ni olood ustgaad l bgaasht.
Harin l dee. Hunii ui olnoor ustaj ugui bol gedeg ni jaahan humuunleg bus yum uu daa. Minii bodloor baigali gedeg ooriin huulitai tuuniig hun torolhton oorsdiin tuuhiin zarim neg suuli ues ehleed zorchij ehelsen. Gehdee uuniig baigali delhiin ooriinh tuuhtei hariltsuulah yum bol Basketball-g budaanii 1 shirhegtei hariltsuulsantai adilhan yum baina. Gehdee bidnii uzuulj baigaa noloolol asar ih sh dee. 1800-oos Mankind-iin ustgaj ugui bolgoson Species-iin 180 garaad yabchihdag yum baina. Ter dund Halimiin 3 torol baina geed bodohgui yu. Ter 3 halim chini obchin sharhand barigdsan dalai heden zuun micro amitadiig busdadaa halbar taarahaas ni hamgaaldag yum sh dee. Odoo bol ter olon micro amitadig idsen dalain hool geh zagas ene terguuteniig idej baigaa sh dee. Yalanguya ter ni Japan-d amidarch baigaa humuus anhaaraarai. Ter 3 chini Pacific-d amidardag baisan yum shuu. XA XA XA XAEne metchilen hunii uzuulj baigaa noloololoos hamaarch baigali odoo ch gesen ustaj ugui bolj baigaa amitad zondoo baina sh dee. Ta buhnii medeh India-giin Tiger gedeg amitan bas mash bagasaad odoo buur ustaj ugui bolohiin hemjeend hureed baina. Oros ulsad neg ch Targaba baihgui boltol ni ustgachihsan sh dee. Ingeed tochood baih yum bol zondoo olon baina l daa.Ta buhnii medeh C.Darvin-iin helsenchilen “Baigaliin shalgaral” gedeg onol chini hun torolhtoniig oruulaagui yum shuu gedgiig oilgoh heregtei l dee. Tegeed mash olon erdemted bugdiig ni hamtdaa enh taiban ali ali taldaa hundrel uchruulah, hamgiin hyamdhan bolomjiig sudlaad 20 garui jil bolj baina. Bi ch ter buhend oroltsoj baigaa ch tiim ch amarhan bish bolohoor yahaa medehgui bugdeeree bie bieneesee asuugaad baij baina.Harin Badaa-d mash ih bayarlalaa bi ene ajildaa mash ih durtai l daa. Tegeed deerees ni mash sain toldog yum. (Daruuhan ineemsegleb)
???????????? ?????? ???
“???? v???????????? ???? v??”
“??v?????? ?????????? ?????????????? ?
Ta hunleg yum uu? Hunleg baih chine utgagui shtee.
Hun bol urgelj temtsej daitahaar buteegdsen amitan. Zovhon dain temtseleer hun enh taivan, az jargaliig olj avna. World Peace gej baihgui.
Uls ornuud daitahaa bolivol dotroosoo hagarana. Dainaas zalhsan ahmaduud dain zogsohod “saihan tsag” irlee geh bolovch zovlon zudguur uzeegui daraachiin generation “saihan tsag”-iig medrehgui. Shine generation-d shine dain, shine zovlon, shine temtsel heregtei.
Amerikiin zasgiin gazar dainii enehuu “eireg taliig” uhaardag bolohoor daitah tiim durtai baidag baih.
Dainaas irsen irged niigemd mash ondor ur buteel oruuldag. Halagdsan tserguud (setgelzui eruul bol) dandaa ondor tsalintai, ondor alban tushaald tomilogddog.
Hunleg baina gedeg bol bugdeeree hair durlald umbaad saihan amidrah orching husej baigaa hereg. Yag NAIVE emegtei hun shig.
Az jargaltai baihiin tuld, ooriin amidralaa “appreciate”-lej tsaash zutgehed hurgeh zovlon gachig uzej, tevcheer hatuujil suuh heregtei yum.
Herev bugd sain saihan hair durlald umbaad baival hen ch az jargaltai baihgui. Teheer hunleg uzel gedeg bol teneglel yum.
Oortoo bolon busdad az jargal hurgehiin tuld bid oortoo bolon busdad hatuu handaj baih uchirtai!
Ta hunleg bus umuu? Yanaa, aichihlaa.. Chinii helsen amidral bol temtsel, temtsej diilj baij az jargald hurne gedeg neg talaar zov um. Harin temtseed (medeej buruu muuhai uildel hiij l taaraa) yalsnii daraa ta uundee setgel hangaluun baihuu esvel setgelzuin problemd orj nasaaraa unhappy baihuu gedegt yalgaa ni baigaa um.
Hun bolj torson um bol hun shig ner tortei amidar gej bii. Tiim bolohoor hunleg baij, busdiig bayarluulj ooriigoo ch bayrluulj, saihan amidarch yavbal hamgiin uhaantai hunii shinj. Yag amidrald ene taivan baidal ihevchlen oorsdiig ni hohiroododg hedii ch in long term they are doing better life! Hunleg setgel naive-s mash yalgaatai um. Hamgiin setgeliin huchtei, zovlon daaj gardag humuus hunleg baidag gedegt ergelzehgui baina.
USA-n hiij bui dainiig end yaj yavaad oruulchihavaa. Minii huvid 21-r zuunii soyol irgenshiltei ued dain gej baij bolshgui zuil. USA-n dain against muslim extremest.
?????????????? ???????
Hunii amidral yur ni yunii toloo yum be?
Dain tulaanii tsagt hun uhen hatan har amia yaaj iij baigaad avch garna. Multarch garaad saihan taivan amidraya gehed jiriin amidraliin zovlonguud tohioldono: ehner araar tavina, ovchind nervegdene, or shirend orno, gazar dooroos gai garch irne, amidral utgagui bolno. Dainii tsagaas yalgaagui temtsel, setgelzuind tarchigt unana. Iim amidraliin toloo uhen hatan amia avch garsan yum gejuu gej bodohod hurdeg. Zarim ni mash olnooroo terhuu saihan “enh taivan” tsagt amia horlodog.
Hun bol ugaasaa temtsej baih uchirtai buteegdsen amitan yum. Balar ert yued hund zugeer suuh tsag baisangui, urgelj hool und haij, alhah mor burt arslan barstai temtsej baiv.
Chuluu bolon anhdagch tomor zevseg gartaa oruulsnaar aij emeeh amitan uldeegui tul Burhan geechiig hun buteejee. Mammoth, sabertooth arslan geh met araatnaas emeej bishereh ni duussan tul bisherch aij baih oron zaigaa Burhanaar nohson.
Eruul hunii setgehuid zaaval tuunees deer tuuniig zahirch baih “biyet” orshih yostoi. Ter ni Jesusiin, Staliniin, Maogiin yanz yanziin helbereer ilerdeg. Hervee ooroos ni deer “biyet” baihgui gej uzvel ter hun solioroh shatruu neg alham uruudaj Hitler, Caligula, Stalin geh mettei adil bolj baigaa yum.
Teheer hun bol urgelj biyiin bolon setgelzuin zovlongoor chadvaraa hurtsalsnaar uragshlaj sain saihnii toloo amidrah yostoi amitan yum. Tehdee zovlongoo huvaaltsah “unload”-lah ehner hani nohodiin halamj equally important. It is the balancing.
Sayahan nomiin delguurt ertni Hyatadiin “Art of war” gej harj baisan, avdag baij. Minii bodloor amidrald romance, fantasm, art, hunleg chanar asar chuhal as well as temtsel. Harin chinii nudeer bol denduu amdraliin nogoo tal, psisimist, practical taluud ni hetersen um shig. Zovlongoo huvaaltsahad busdiin demjleg chuhal ch zailshgui bish. Gai gazar dooroos gej yu bolohiig hen medlee.. u just instantly makin me sad, not fair! Gehdee hamgiin chuhal ni minii bodloor amidrald yalj garch huchtei baihiin tuld ooroo oorteigee yaj handah. Oortoo zoolon baij, itgeltei baival yu ch tohioldson boloh met. Did you know that the word disease means “dis-ease”. So please ease with yourself!
medeej NCAA-giin zob baih l daa. amidral bol ter chigeeree temtsel, tulaanii talbar ter talbart hun oordolchiniihee unagahiin tuld buh argiig heregledeg ni todorhoi gehdee minii urid helchlen dainii talbart dandaa l mongol yum uu? esbel ali neg Developing country member baidag ni hun torolhtonii hogjil debshilj saad bolood baina. Ter ulsuudiin yaduu humuused mongo horongo zartsuulsaar baigaa todorhoi hemjeegeer buurch baigaa sh dee. orond ni zongoor ni hayachih heregtei sh dee. Mongol bol North Korea shig olsgolon yaduural erh choloogoo halgaad baij baihad taarsan uls. Humuus ni ch tiim yum husej baigaa yum shigee.
B??rchen – ?? ???? ???
?????????????????? ?????????
bayarlalaa. NBZG ug ni ch bas muugui l sanaa baina shuu. gehdee maani ni ondoroos ih aidag bolohoor ene udaadaa yah yum be. daraagiin udaa bolj bodoltsoj boloh baih gej bodoj baina. gehdee NBZG bi heterhii patriot bolohooroo “Mongol uls zugeer l sonochihson uls, hogjih bolomjgui” gej helj baigaa Mongol humuusiig harahaar ooriin erhgui nudnii nulimas unagah yum aa.
iimees Offensive tal bolj uzsen yum aa. yagaad ooriinhoo harj baigaa yum aa, NCAA-giin nudeer harj bolohgui gej.
???
baby gej